Pop-punk

See artikkel vajab toimetamist. (November 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Pop-punk on muusikastiil, mis ühendab endas nii pop-, punk kui ka rokkmuusika elemente. See on tuntud kiire tempo, temperamentsete laulusõnade ja sageli kasutatava äärelinna või väikelinna temaatika poolest. Suur erinevus teistest pungistiilidest tuleb sellest, et inspiratsiooni on saadud tüüpilistest popbändidest, mis said alguse 1960. aastatel, näiteks The Beach Boys ja The Beatles, aga ka moodsamatest popbändidest, nagu One Direction. Kuigi seda võib sageli segi ajada teiste žanritega, nagu power pop ja skate punk, võivad nende muusika meloodiad, sõnad ja teemad olla sarnased.^[1]

Pop-pungi žanri esimeseks näiteks võib tuua bändi Ramones, mis sai alguse 1970. aastatel. Kuigi nad olid peamiselt punk-bänd, pürgisid nad selleni, mida pop-pungi žanr hiljem esindama hakkas. Nad panid tegelikult žanri aluse. 1980. aastatel andsid pop-punki oma panuse punk-bändid nagu Bad Religion, Descendents ja Misfits. Kuigi nad polnud tingimata pop-punk, mõjutasid nad selle arengut. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses hakkasid pop-punki viljelema plaadifirma Lookout! Recordsi all tegutsevad bändid. Sealhulgas Screeching Weasel, Queers ja The Mr. T Experience. 1990. aastate keskel muutus žanr väga populaarseks ning jõudis peavoolumuusikasse tänu sellistele bändidele nagu Green Day ja The Offspring. Pop-pungi teine laine sai alguse 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses koos Blink-182-ga. Neile järgnesid sellised bändid nagu Sum 41, Newfound Glory, Good Charlotte ja Avril Lavigne. Samal ajal mängis Warped Tour olulist rolli uute pop-punk artistide tutvustamisel, aidates kaasa nende edu saavutamisele.^{[1] [2]}

Pop-pungi kuldajastu oli 2000. aastate algusest kuni 2010. aastate alguseni, kui laineharjale tõusid sellised bändid nagu Fall Out Boy, My Chemical Romance ja Paramore. Sel ajal muutus pop-punk rohkem kultuuriliseks liikumiseks ja emokultuuriga seotuks, nii et artistid nagu Fall Out Boy ja Paramore populariseerisid pop-pungist mõjutatud stiili, mida nimetatakse emo popiks. 2010. aastatel hakkas pop-pungi mõju vähenema ning žanr liikus rohkem raadio roki ja popi suunas ja pop-punk sai raadios harvemini esitatav stiil. Kuigi žanriga jätkasid tegelemist põrandalused artistid, kes keskendusid karmimale ja emotsionaalsemale lähenemisele, eriti bändid nagu The Story So Far, The Wonder Years ja Neck Deep. 2020. aastate alguses hakkas peavoolus populaarsust koguma uus pop-pungi põlvkond selliste uute artistidega nagu Machine Gun Kelly, kes segas pungi, metal'i ja räpi elemente, ning KennyHoopla ja Yungblud.^[1][2]